Alustasin tennisetreeningutega 22 aastat tagasi, olen võistelnud alates 7. eluaastast ja rahvusvahelisel tennisekarusellil keerelnud alates aastast 2007. Olen kõik need aastad töötanud sihikindlalt japühendunult selle nimel, et saaksin tõusta naiste profitennise paremikku. 

Täna annan teada, et lõpetan oma võistlussportlase karjääri. See on minu jaoks ääretult emotsionaalne otsus, sest armastan tennist. Armastan seda mängu, mis on seni olnud minu elu keskmik, kirg ja eesmärk saavutada maksimaalselt häid tulemusi. Iga professionaalne mängija teab, kui raske on tennises tippu jõuda ja veelgi raskem seal püsida. Iga tiitlivõidu nimel tuleb pingutada mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. 

Tänaseks on selgunud, et minu seljas on toimunud nimme lülivaheketta degeneratsioon (Discopathia lumbalis), mis ei lase täiskoormusel treenimist ega võistlemist jätkata. Seetõttu on võimatu nii tihedakonkurentsiga alal tipptasemel jätkata. 

Tennis on mulle väga palju andnud, olen selle eest väga tänulik. Mulle on olnud oluline hoida Eesti lippu tenniseareenidel ja pakkuda kaasaelamist oma toetajatele ning fännidele. Loodan, et olen andnud inspiratsiooni, et ka väikesest riigist on võimalik tõusta tennisemaailma tippu. Usun, et elul on mulle veel midagi pakkuda. Olen valmis uuteks väljakutseteks. 

Hetkel töötan oma viimase pingutuse nimel – nautida mängu ja võidelda nii palju kui suudan Wimbledoni turniiril.