Tänavune hoogne tõus maailma tennisetipu jalamile üllatas Anett Kontaveiti ennastki.

Tenniseässa elu pole meelakkumine. Tuled pressikonverentsile, räägid laua taga suuremale seltskonnale ja siis igaühele eraldi täpselt sama juttu – kaamerale nr üks, kaamerale nr kaks, kaamerale nr viis, ajakirjanikule nr kuus... Kontaveit pidas kenasti vastu ja naeratas igaühele malbelt.”

Anett Kontaveit: „Enesekindlust jätkus sedavõrd, et mul oli ükspuha, kellega kohtun. Teadsin, et võin kõiki võita.”

Aga eks ta ole ise oma populaarsuses süüdi. Aasta oli ju suurepärane, parimal juhul jõudis ta maailma edetabeli 27. reale. Suve lõpust läks mäng küll käest, ent pole sugugi paha olla hooaja lõpus planeedi 34. tennisist.

„Oli üks hetk – lõpetasin just aasta viimase mängu ja istusin riietusruumis –, kui vaatasin ajas tagasi ja olin enda üle uhke,” meenutas Kontaveit. „Hooaja lahjast lõpust hoolimata olin üliõnnelik.”

Aastat alustas Kontaveit edetabeli 110. kohalt. Oleks talle siis pakutud kihlvedu, et ühel hetkel on ta maailma 27. reket... „Ei, ma poleks seda vastu võtnud,” naeris Kontaveit. „Austraalia lahtised läksid untsu – olin ise kehv – ja seepärast ei osanud midagi oodata. Aga siis hakkas vaikselt kerima, võitsin Prantsusmaal turniiri, mängisin FedCupil hästi, alistasin mitu tugevat vastast, jõudsin Hollandis finaali... Arvan, et kõige alus oli eelmisel aastal treener Glenn Schaapiga alanud koostöö, mis hakkas vilju kandma.”

Edu tuli ootamatult ja lainehari kandis Kontaveiti aina edasi. „Tuju oli hea, positiivset energiat palju, kõik sujus justkui iseenesest,” rääkis ta äkilisest tõusust maailma tipu jalamile. „Enesekindlust jätkus sedavõrd, et mul oli ükspuha, kellega kohtun. Teadsin, et võin kõiki võita.”

Languse põhjus oli tõus

Poolest augustist kukkus Kontaveit paraku järsku laineharjalt lainenõkku – sealtmaalt võitis ta ainult kaks mängu, kuid kaotas kaheksa. Kontaveiti arvates oli kiire languse põhjus kiire tõus.

„Kui mängid harjumatult palju mänge tugevate vastastega ja edukalt, siis oled pideva pinge all ning lõpuks väsivad keha ja vaim,” tunnistas Kontaveit. „Olin just mänginud Gstaadi finaalis ja arvasin, et sama hoog jätkub. Siis saad ühe kaotuse, teise, kolmanda... Värskus on kadunud. Ei saa öelda, et muutud närviliseks, aga üritad vastust leida. Põhjust, et miks nii. Ega tipptasemel polegi kaotuseks palju tarvis. Piisab, kui paaril punktil ei keskendu maksimaalselt, vastane haarab initsiatiivi ja mäng lähebki käest.”

Tuleva hooaja märksõna on stabiilsuse leidmine, kinnitas Kontaveit. „Loodetavasti pean järgmistel aastatel pingele lõpuni vastu ja nii suurt ärakukkumist ei tule,” märkis ta. „Pean mõtlema, kas võtta keset hooaega puhkust või teha trenni ja olla võistlusmängudest eemal... Naiste tennise tipp on praegu väga ühtlane, kõik võivad kõiki võita. Vahe on vaid selles, et maailma esikümme suudab kogu hooaja väga heal tasemel mängida. Minagi proovin selle poole liikuda. Tuleval aastal on mul selge eesmärk: jõuda 20 parema sekka.”