Anettist
Alustanud ema Ülle Milk’i käe all kuueaastasena treeninguid, jõudsin juba kolm aastat hiljem, oma teisel võistlusaastal esimese tiitlivõiduni. Eesti noorte meistrivõistluste finaalis (T-10) alistasin ligi 2,5 tundi kestnud kolmesetilises raskes heitluses oma tolleaegse peamise koduse konkurendi Mari Kalma 4:6;6:4;6:2.
Oli aasta 2004 ja Püünsi kooli 9aastase aktiivse koolitüdrukuna olin lisaks tennisetrennidele jaganud oma aega ka koorilaulule ja rahvatantsule. Nüüd jõudis kätte hetk, kus tantsutrennid said tasutud esinemisega 17. Üldtantsupeol – peab ju iga õige eestlane vähemalt ühel laulu- või tantsupeol kaasa lööma. Järk-järgult hakkas aga isetegevus tagaplaanile jääme, kuna kogu tähelepanu koondus tennisemängule.
Juba 2005.aastal alustasin rahvusvaheliste turniiridega. Meeldejäävaim neist oli LJSC turniirivõit Riias. Samuti tulid turniirivõidud Helsingis ja Kedainiais. Aga ka Eesti noorte meistrikuld üksikmängus. Mängides T-12 Eesti GP finaalis, lasi saatus mul näha haruldast, kuid kurba juhust. Olin sooritanud tagakäelöögi, kui palli trajektoorile eksis õnnetu varblane, kes sai tugeva tabamuse ning jäi väljakule lebama. Aga punkt mängiti siiski lõpuni.
Järgnesid aastad täis raskeid trenne ja turniire. Vaevanägemine hakkas vilja kandma 2008.aastal. Tennis Europe T-14 turniiridel tuli kaks esikohta, Moskvas Kremli karikas paarismängus. Oluliseks tähiseks oli Eesti naiste meistritiitli võitmine 13aastasena, aastal 2009. Nii noorelt pole Eestis keegi varem võitnud täiskasvanute meistritiitlit üksikmängus. Aasta hiljem kaitsesin seda tiitlit edukalt.
Murranguliseks võib nimetada aastat 2011, kui alustasin süstemaatilist mängimist ITF naiste turniiridel. Võitsin kolm ITF 10 000 USD turniiri. Samaaegselt jätkusid mängud ka ITF junioride turniiridel. Tähtsaimate saavutuste seas läks kirja võit junioride mitteametlikul MMil Orange Bowle’l USAs ja pääsemine French Openi veerandfinaali. 2012.aastat tähistab jōudmine elu esimesele WTA turniirile (220 000 USD Kopenhaagen, wild card kvalifikatsiooni), kus jäi põhiturniirile pääsemisest puudu vaid üks võit.
Ka juniorite Grand Slamidel paranesid kohad. French Openil ja Wimbeldonis jõudsin poolfinaali ning US Openil ka finaali.
Võidud innustavad saavutama uusi eesmärke. Olen kogenud, et ka sügavast mõõnast on võimalik võidukalt välja tulla. Nii nagu tulin kõige suuremast kaotusseisust välja Moskvas Kremlin Cupi paarismängus 2008.aastal. Olime otsustavas setis supertiebreigis 4:9 taga, mis andis vastasele kuus matšpalli, kuid lõpuks võitsime ikkagi seisuga 11-9.
