Väiksena oli ema minuga hädas, sest tahtsin ainult punktide peale mängida ja võistelda

24.12.2012
Pärt Talimaa

Tennisemaailmas aina rohkem säravaid tiitleid koguv Anett Kontaveit peab enda tugevuseks mitmekülgset mängustiili ja oskust vastaste nõrku kohti üles leida.

Anett, veidi rohkem kui aasta tagasi tegin sinuga viimati pika intervjuu. Sul hakkas seljataha jääma hooaeg, kus olid võitnud kaks 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri, esindanud Eesti naiskonda Fed Cupil ja jõudnud French Openi noorteturniiril veerandfinaali. See kõik on aga köömes sinu tänavuse edu kõrval, mis algas mullu detsembris maineka Orange Bowli turniiri võiduga ja on jätkunud säravate esitustega Fed Cupil ja suure slämmi noorteturniiridel. Kas hooaeg on läinud nii, nagu lootsid?

Ma arvan küll. Noorte grand slam’id läksid väga edukalt ja stabiilselt, mida ma ka lootsin. Suutsin terve aasta head taset hoida ja stabiilselt hästi mängida. Saavutustest kõige erilisem on Orange Bowli võit, sest võit on ikkagi võit. See on kõige magusam, aga kindlasti on tähtis ka US Open ja sealne turniir, mis on tasemelt kindlasti tugevam kui Orange Bowl. Sain seal häid võite ja see tegi rõõmu. Väga magus oli võita ka Taylor Townsendi, kellele olin sel aastal varem kaks korda kaotanud.

Aprilli alguses osalesid Kopenhaagenis esimesel WTA-turniiril. Millise kogemuse see pakkus?

Väga tore oli olla esimest korda WTA-turniiril, seal mängida ja näha, kuidas kõik toimib. Kõik oli väga põnev ja hästi uus ning seal suhtutakse sinusse natuke teistmoodi kui noorteturniiridel.

Kuna Kaia Kanepi sel aastal Fed Cupi naiskonnas ei mänginud, langes liidriroll sinu õlule. Kuidas suutsid sellega kohaneda?

Ma ei võtnud seda niimoodi, et olen nüüd liidrirollis. Niigi oli teada, et tulevad rasked vastased, ja ma ei tahtnud endale lisapinget liidrirollile mõtlemisega peale panna. Turniiril saadud võite ma ei oodanud, need olid boonuseks. (Kontaveit alistas nii hollandlanna Bibiane Schoofsi (toona WTA 154.) kui ka austerlanna Tamira Paszeki (toona WTA 48.))

Millega sa pärast vägevaid võite ennast premeerid?

Kui on väga head tulemused, siis teeme pärast pere ja tuttavatega ühiseid istumisi. USA-s läksin šoppama, lubasin endale hea tulemuse puhul ilusa koti. Iga kord ma nii ei tee, aga seal olid head võimalused šoppama minna.

Olen aru saanud, et USA ongi üks sinu lemmikmängupaik?

Jah, võib küll nii öelda. Seal on ka väga head tulemused tulnud. USA-s on mõnus kliima ja tore olla. Teine koht on võib-olla Bangkok. Seal on kõik kuidagi nii vaba ja inimesed on sõbralikud. Teistsugune õhkkond. Euroopa on nagu Euroopa ikka. Olen sellega nii harjunud, et siin ei ole midagi erilist.

Aga milline on olnud kõige hullem mängupaik?

(Naerab.) Ma ei teagi nüüd, ei tahagi mingit kohta solvata. Kui viimastest kohtadest rääkida, siis võib-olla Venemaa ja Joškar-Ola. Olin just New Yorgist tulnud ja kontrast oli nii suur. Justkui oleks ajas tagasi läinud.

Kas sul on enne või pärast mänge välja kujunenud kindlaid rituaale?

Mingit kindlat ei ole, aga vahel kujuneb turniiri ajal mõni pisiasi välja, pean midagi kindlat tegema. Näiteks kuidas juuksed kinni panen või millise patsi teen. Tavaliselt ongi nii, et mängin esimese mängu ära ja kui selle võidan, siis üritan järgmisel korral kõike samamoodi teha.

Paar nädalat tagasi toimus muudatus su treeningutes. Mis täpselt muutus?

Trennid on muutunud intensiivsemaks. Teeme rohkem füüsilist ettevalmistust ja pöörame sellele rohkem tähelepanu. Ka treeningukordade arv on natuke suurenenud.

Kui palju sul nädalas tennisetrenne tuleb?

(Naerab.) Appi, ma ei teagi. (Kontaveit palub hetke oodata ja hakkab arvutama.) Ainult tennist on nädalas 14 tundi, siia tuleb veel juurde füüsilise osa. Täitsa tennisevaba on mul pühapäev, juhul kui ma kusagil turniiril ei mängi.

Tunnustatud tipptreener Thomas Högstedt on juhtinud tähelepanu, et oled väga mitmekülgne tennisist, kuid kõige rohkem tuleks ehk tööd teha liikumisega. Kas oled sellele viimasel ajal hakanud rohkem rõhku panema?

Eks see füüsilisele treeningule rohkem rõhku panemine ongi sellega seotud. Teeme rohkem harjutusi, mis on suunatud liikumisele. Ka väljaku peal on spetsiaalsed harjutused, mis peaks liikuvust parandama.

Mida pead võrreldes konkurentidega oma trumpideks?

Olen küllaltki tark mängija ja nagu Högstedtki ütles, mitmekülgne. Sageli suudan ka vastase nõrgad kohad üles leida.

Oled üks paljudest noortest tennisetähtedest, kes loodavad ühel päeval maailma tippu jõuda. Kui sa ennast kõrvale jätad, siis kellel praegustest eakaaslastest näed suurimat potentsiaali päris tippu läbi murda?

Juba praegu on mõnel väga hästi läinud. Näiteks Donna Vekić on [naiste maailma edetabelis] 120. kohal ja mängib edukalt naisteturniiridel. Aga täpsemalt on raske öelda, sest noorte tase on nii ühtlane. Oleneb, kuidas nad edasi arenevad, aga kõigil on potentsiaali väga kõrgele jõuda.

Sinusugused edukad ja ilusad tennisetüdrukud saavad väga häid reklaamilepinguid. Kui palju on sulle selliseid pakkumisi juba tehtud?

Väljastpoolt Eestit ei ole olnud, aga Eestist vahest ikka küsitakse. Suurt nõudlust ei ole. Lisaks ei ole mul väga palju aega ja need pakkumised on tulnud just siis, kui mulle ei ole sobinud.

Võib vist öelda, et tennis on sinu jaoks juba nagu peaaegu täiskohaga töö. Kas sa aga mäletad, millal hakkasid sihipäraselt sellise mõttega treenima ja mängima, et ühel päeval jõuad maailma tippu?

Arvan, et see on tulnud küllaltki hiljuti. Olen alati olnud selline, et tahan võistlusmomenti ja ainult mängida ja mängida. Väiksena oli ema minuga hädas, sest tahtsin ainult punktide peale mängida ja võistelda. Profisportlase teekonna peale mõtlemine tuleb siis, kui saad vanemaks. Siis tahad treeningutel ka aina enam pingutada ja areneda, mis omakorda tähendab, et ka võistlustel läheb paremini ja areng on kiirem.

Aga tüdimus, kas sa oled vahepeal ka tennisest tüdinenud?

Viimasel ajal ei ole tüdimust olnud. Tulemused on olnud nii head ja need motiveerivad treenima ja veelgi paremaks saama. Viimati oligi raskem aeg võib-olla kolm aastat tagasi, kui vahetasin ka enda eeskäe hoiet ja tulemused ei tulnud nii ruttu, kui tahtsin.

Aga ega ma kogu aeg ka tennises ei taha olla, vaba aega on samuti vaja. Mõtteid aitab mujale viia näiteks õppimine või sõbrannadega kokkusaamine.

Kui rääkidagi õppimisest, siis suvel lõpetasid Püünsi põhikooli ja astusid Audentese e-kooli. Räägi palun veidi, kuidas sinu õpingud välja näevad.

Mul on kursused, kus õpin iseseisvalt. Osal on ka eraõpetaja. Näiteks matemaatikas, mida on väga raske ise õpikust õppida. Kodutööd laadin internetis üles või teen iseseisvalt ära. Graafik on hästi paindlik ja see on minu tegemisi arvestades väga hea. Arvestusi või suuremaid töid käin koolis tegemas. Põhimõtteliselt see ongi ainuke aeg, kui sinna jõuan.

Kui palju on sinu vastu huvi tundnud välisajakirjanikud?

Põhiliselt tekib huvi grand slami’de ajal ja alles siis, kui turniir hakkab lõpu poole jõudma. Veerand- või poolfinaalides tuleb mõni kohalik ajakirjanik või ITF-i ajakirjanik küsima. Aga küsimused on ikka samad nagu siin Eestis: kuidas mäng läks ja nii edasi. Millegagi nad mind üllatada ei ole suutnud.

Ja kui peaks minema nõnda, et järgmise pika intervjuu teeme taas aasta pärast, siis millised saavutused võiksid sul tagataskust võtta olla?

Eks ma loodan, et Austraalias läheb kõige paremini. Seekord tahaks ikka võita, sest neid veerand- ja poolfinaale on kogunenud küll juba. Samas ei taha ma endale pingeid peale panna. Loodan, et vorm tõuseb veelgi ja kui ilusti trenni teen, siis peaks kõik plaanipäraselt minema, aga selleks tuleb pidevalt mängida ja trenni teha. Austraalia on sellepärast nii tähtis, et ma ei tea, kas järgmisel aastal enam kõiki noorteturniire mängin. Võib-olla osalen rohkem naisteturniiridel, sest mida varem neil mängima hakata, seda parem. Need nõuavad harjumist ja on ikkagi natukene teistsugused ning mida varem alustan, seda kiiremini hakkama saan.

Foto: erakogu